Ruumivaade 2
2021
Linnagaleriisse ehitatud objekte liidab üks käegakatsutav omadus: materjal, millest need on valmistatud. Eesti tamm, natuke saart ja kaske ning õige veidi Aafrika vengepuud. Muu poolest pole nende objektide tervikusse kuulumise tahe just silmatorkav. Nagu Neeme Külmgi, kelle näituseidee sündis igatsusest privaatsuse ja seda võimaldava paiga järele, peab tema loodud ruum tunnistama, et privaatsus on tänapäeval võimatu. Me oleme nähtavad kaugelt, lähedalt ja kohal olemata. Nii tungib ühele inimesele mõeldud pihitooli väljast tulev valgus ja baldahhiini alla ei saa peitu pugeda, sest see paistab läbi. „Me sünnime teisest, seega on minu identiteedis sinu identiteeti,“ ütleb Neeme ja lisab: „Ma tahan kuuluda ühiskonda.“