Adolf Schudel

Kärnkonnatiik täiskuuvalgel

1907

Hans Prinzhorn asetab raamatus „Vaimuhaigete pildiloome“ (1922) Schudeli loomingu rubriiki „Elav fantastika“. See on tema käsitluses keerulisem ornamentaal-dekoratiivsest või matkivast kunstist, sest siit tuleb otsida anonüümse asemel individuaalset ja vaimset. Prinzhorn kirjutab Schudeli töödest autori nime mainimata: „Need pildid pärinevad skisofreeniku loomingust, kes vaimuterve eluperioodi ajal oli fotograaf ja retušeerija /…/ kunagised retušeerijaharjumused üritab ta üle kanda pliiatsijoonistuste pehmesse ja peenesse varjutamistehnikasse. /…/ Terviku kõhe põhimeeleolu kujuneb pildi üksikosade ebamäärasusest ja võimatusest neile ratsionaalne tähendus anda. Pildi suhteliselt ühtlane tervikmõju ei seletu kompositsiooni ega sellel kujutatud figuuride omavaheliste suhetega, pigem piiritletud pildipinda katva hallide toonivarjundite rütmi ja tagasihoidliku pliiatsijoone varjutustega. /…/ Selleks et saada osa pildi suurejoonelisusest, tuleb loobuda igasugusest realistlikust vaatepunktist. Ratsionaalselt võimatu, ometi iseenesestmõistetavalt teostatud pildiosade ühendamine, nagu seda teeb nende tööde autor, poleks olnud kriitilisele meelega kunstnikule jõukohane.“

Kärnkonnatiik täiskuuvalgel