Franz Karl Bühler, Prinzhorni raamatus „Vaimuhaigete pildiloome“ hüüdnimega Pohl (1864–1940)

Franz Karl Bühler sündis Offenburgis. Esimese õpetuse sai ta isa sepikojas veel koolis käies. aastail 1886 ja 1887 külastas ta Karlsruhe ning Müncheni kunstkäsitöö koole ja sai audiplomi Saksa kunstseppade konkursil-näitusel enda valmistatud ahjuvõrestiku eest. Aastal 1893 kutsuti ta Strasburgi kunstkäsitöökooli õpetama. Veel samal aastal reisis Bühler Chicago maailmanäitusele, kus pälvis kuldmedali sepistatud väravasüsteemi eest.

Pärast kolme aastat õpetajategevust vallandati ta Strasburgi koolist ekstsentrilise käitumise pärast. Intelligentne ja andekas, elav ning energiline, oli Bühler ka liialdav ja sõjakas ning kogus endale palju vaenlasi. Aastail 1897 ja 1898 elas Bühler Hamburgis, ei töötanud ja kulutas hulga raha teatri ning bordellide peale. Tema seksuaalne aktiivsus oli suur, ta põdes ka suguhaigust.

Hamburgi-aastail Bühleri paranoia progresseerus, algasid jälitamisluulud, mis viisid ta esialgu vaimuhaiglasse Breitenaus Šveitsis, seejärel Illenausse ning lõpuks ravi- ja hooldekodusse Emmendingenis, kus ta veetis suurema osa oma elust. Seal valmis ka põhiosa tema arvukaist piltidest.

Aastal 1919 huvitub Bühleri loomingust Hans Prinzhorn. Prinzhorn hindas tema töid nii kõrgelt, et tõstis ta oma raamatu meisterkunstnike tippu.

1940. aastal langes Franz Karl Bühler natsionaal-sotsialistliku režiimi süstemaatiliste „elamisvääritu elu“ mõrvaaktsioonide ohvriks. Ta viidi Grafenecki eutanaasiakeskusesse ja surmati vingugaasiga.