Kaose patrull

Sõltuvalt sünniriigist ja oma vanemate rahvusest, saab inimene endale sündides nime, kodakondsuse ja isikukoodi. Temast saab kodanik, kelle tegevust hakkavad suunama ja piirama erinevad tavad ja seadused. Selleks, et ühiskonnaliikmete-vahelistes suhetes valitseks õiglus ja kord, on riik ametisse pannud korravalvurid. Nemad on ühed vähestest, kellele riigivõim on usaldanud õiguse kasutada jõudu. Võib-olla selle jõu vaikiv ähvardus on põhjus, miks ka nii mõnigi süüta kodanik tunneb mundrikandjatega kokku puutudes turvatunde asemel hirmu või ebamugavust? Kas ühte tõeliselt süüta kodanikku on üldse olemas?

Flo Kasearu on looja, kes liigub vahet pidamata erinevate meediumite ja kontekstide vahel. Selle mitmekülgsuse juures on siiski mitmed tuumikteemad, mis püsivad, nende hulgas küsimused võimust, kodust ja turvatundest. Austrias Grazis lavastatud ja filmitud “Kaose patrullis” on Kasearu kujundatud mundrites osatäitjad saadetud linna peale patrullima. Grazis valvavad korda lisaks politseinikele ka linnavalitsuse poolt ametisse määratud korravalvurid, kord on sealses linnaruumis seega mitmekordselt valvatud. Koomiliste peakatetega ohvitserid valvavad aga kaost, mida nad lindikestega vehkides pidevalt enda ümber juurde tekitavad. 

Kasearu loomingu puhul tuuakse sageli esile tema huumorimeelt. Mundrit moonutades muutub see naeruväärseks. Ei saa ju karta seda, mis ei ole hirmuäratav. Samal ajal käivad kaos ja kord kokku nagu yin ja yang. Igasugune kord saab olla ainult ajutine. Ehk aetakse siinkohal huumor segamini lapsesuuga, mis küsib: vabandage, aga mida te siin täpselt enda meelest valvate?