Tee seda ise ehk DIY

Enne seda, kui maailm disainer- ja bändisärkide ning muude graafiliste särkide alla uppus, pidi värvilisi särke ise valmistama. Näiteks levis lääne hipinoorte seas 1960. aastatel Aasia päritolu sidumisbatika tehnika, mille abil loodi psühhedeelselt kirevaid T-särke. Nõukogude Eestis kanti kujutisi särkidele parasjagu käepärast olevate vahenditega. Kodus tegijad maalisid käsitsi või kasutasid firmamärkide jäljendamiseks ise tehtud šabloone. Oskuslikumad ärikad seadsid sisse siiditrükitöökodasid, kus läänelikke kaupu järgi teha. Nõukogude DIY-kultuuris ei olnud läänega võrreldes tegemist niivõrd enesekehtestamisega, kuivõrd praktilise vajadusega defitsiidi tingimustes. Tänapäeval võib muidugi igaüks netist tellida sobiva kirjaga särgi.

Kollast särki käsitsi maalitud kirjaga „Jaani kirik“ kandis üks Viljandi 4. kutsekooli õpilane arheoloogiapraktikal 1979. ja 1980. aasta suvel Viljandi frantsisklaste kloostri väljakaevamistel.

Punane särk siiditrükitud kujutise ja tekstiga „Surf“ on hea näide 1980. aastate lõpul levinud piraatsärkidest, millele trükiti ajakirjadest ja mujalt kopeeritud läänelikke kujutisi.

Valge särgi kirjaga „Wolf Kriimsilm International Fan Club“ valmistas kunstnik Marco Laimre tõenäoliselt 1991. aastal, kui kuulis Eesti Raadios saatejuht Koit Raudseppa rääkimas Gunnar Grapsi rahvusvahelisest fänniklubist. Käsitsi maalitud kirjadega särk on bändisärkide omamoodi paroodia, mis omas ajas vaatles verinoore riigi läänele avanemist ning seda, mis õieti on „rahvusvaheline“.

Toonane Eesti president Toomas Henrik Ilves kandis 2014. aastal Viljandi Folki külastades T-särki tekstiga „NO selfies today“. Selle eneseiroonilise kommentaariga viitas ta oma mõni nädalad varem laulupeol laulukaare all tehtud selfie’le.