August Natterer, Prinzhorni raamatus hüüdnimega Neter (1868–1933)

Noorim üheksast lapsest, sündis August Natterer Ravensburgi lähedal Schomreutes. Ta õppis Stuttgartis elektriinseneriks, reisis palju ja töötas ka Šveitsis, Prantsusmaal ning USA-s. Pärast kodumaale naasmist asus 1896. aastal elama Würtzburgi, kus abiellus ja alustas oma äri.

Tema professionaalne tuntus viis ta koostööle linna ülikooliga, kus ta valmistas tööriistu ja masinaid õppejõududele, sh röntgenikiirte avastajale Wilhelm Röntgenile. Ülikool võttis 1902. aastal tööle statsionaarse tehniku, seetõttu kannatas Natterer rahaliselt ja ka tema tööotsingud kukkusid läbi, samuti palavikulised katsed midagi leiutada ja leiutisi patentida. Nii kestis see kuni hirmuatakkide ja pettekujutluste kulmineerumiseni aastal 1907, kui Stuttgarti kasarmute kohal taevas nägi ta võimast ilmutust viimsest kohtupäevast: „10 000 nägemust möödusid välguna mu sime ees poole tunni jooksul … /…/ Jumal ise ilmus nähtavale, võlur, kes lõi maailma – vaheldumisi ilmlike visiooonidega sõjast, kontinentidest, mälestussammastest, lossidest /…/ selle maailma hiilgusest … Kujutised olid vähemalt 20 meetrit suured, peaaegu värvitud nagu fotod. Need kujutised olid viimse kohtupäeva ilmutused. Kristus ei saanud maailma lunastada, sest ta löödi liiga vara risti … Seetõttu ilmutas Jumal need nägemused mulle, et viiksin lunastuse täide.“

Niisugune väljavaade viis Nattereri enesetapukatsele ja esimesse vaimuhaiglasse. Eri haiglates veetis ta kokku 26 aastat oma ülejäänud elust.