Alus (I)

Neli aastat tagasi eksponeeris Jevgeni Zolotko Tartu kunstigaleriis Noorus installatsiooni „Alus“. Mahajäetud õigeusuikonostaas, millelt ikoonid on kadunud, kuninglikud väravad kinni löödud ja Kristus Pantokraator läinud. Ikonostaasi ees seisavad kolm analoogi (kaldus ülaosaga postamenti, „kust öeldakse sõna“) videoekraanidega. Keskmisel ekraanil sigapurjus, oma väärikust roppustega kinnitav, poega autorooli sundiv isa ja tema hirmunud väike poeg. Ühe lärmakas sõnavool ja eneseõigustus, teise sunnitud valmisolek teoks, mille eest tal on võimatu vastutust võtta. Siin, nagu ka Farkasil, võimendub ebatäius, ainult et selle väljendamiseks kasutatav esteetiline tundlikkus lausa eeldab toore siiruse vahetut, peeneks timmimata alastust.