Vastastikmõju nahk

Viimases installatsioonis kutsutakse külastajat jätma endast jälg. Olesja on loonud savistruktuuri, mida hoiab koos puit- ja metallvõre. Iga soovija võib jätta materjali sisse oma jälje. Kogu näituse kestel koguneb sotsiaalsele kehale üha uusi jälgi: iga külastaja võib savisse jätta oma väljendusrikka jälje, et teised saaks seda tõlgendada ja uurida.

Savile kui materjalile on ette heidetud, et kunstnik saab seda kätega liiga hõlpsalt vormida. Kivi, marmorit ja pronksi on peetud jäikuse ja kõrge hinna tõttu savist väärtuslikumaks. Ühtlasi on savi nimetatud „naiselikuks“, sest see pärineb naiselikust elemendist – emakesest maast. Kõvadest materjalidest erinevalt võisid skulptorid pehme saviga töötades vigu kiiresti korrigeerida või kompositsiooni ümber kujundada. [6] 

Sõtkumine tähendab tavaliselt savi käsitsi töötlemist, kasutades materjali vormimiseks füüsilist jõudu, et muuta see pehmemaks ja eemaldada õhumullid. Installatsioonis osaledes kerkivad näitusekülastaja mõtted, tunded ja mõtisklused õhumullidena pinnale ja jätavad endast jälje.

Esimese näituseruumi skulptuurisari sündis kogenud praktikute pikaajalises koostöös. Tagumises ruumis on külastajate jäetud jälgi, mis on savisse vajutatud, sõtkutud ja torgatud, mõjutanud vahetu reaktsioon, mis kannab konkreetset materjalinaudingut ja on kättesaadav kõigile.

[6] Staubach, Suzanne. Clay. The History and Evolution of Humankind’s Relationship with Earth’s Most Primal Element. New York: Berkley Books, 2005.