Drahmid

Esimest korda koos projektiga „Pat–riot“ eksponeeritav installatsioon „Drachmas“ põhineb telelavastustel ja arhitektuurimakettidel. Teos vaatleb päevaste telesarjade tulekut Araabia televisiooni ning pöörab erilist tähelepanu sellele, kuidas näitlejad suhtuvad ajaloosündmustesse, mis on sügavalt mõjutanud kultuuriloomet ning poliitilist võimu.

Nagu kunstnik selgitab, tulid päevased telesarjad Araabia televisiooni 1960. aastatel ja levisid kiiresti kogu piirkonnas. Need jutustasid väikekülade elust, beduiinikultuurist, islami ajaloo hiilgusest, samuti muistsest ajast enne islamit, spioonidest, Palestiina vastupanust ja solidaarsusest ning ka tänapäevasest elust.

Stuudiotes üles ehitatud välis- ja siseruum võimaldas näitlejatel ning filmimeeskondadel mitte ainult liikuda Beiruti, Ammani, Bagdadi, Kairo, Ateena, Kuveidi ja Ajmani stuudiote vahel, vaid ka sõja ajal toime tulla, vältida boikotte ja vaatamata raha väärtuse vähenemisele koguda isegi veidi kapitali. Pideva poliitilise ohu ajal said telesarjad väga populaarseks.

Samal ajal hakati kodus kasutama videomagnetofone (VCR), millega sai lemmiktelesaateid salvestada. Igaühest võis saada arhivaar ja elutoast kodukootud arhiiv. Nende erakollektsioonide põhjal on Younis ehitanud miniatuurseid makette, mis põhinevad tuntud teledraamade stseenidel ja kutsuvad end lähemalt silmitsema. Kunstniku reprodutseeritud stseenides on abstraktseid sotsiaalseid, poliitilisi, kultuurilisi ja geograafilisi viiteid, mis juhivad tähelepanu telestuudiole kui viljakale loomepaigale, vaatamata tagasihoidlikele vahenditele.