Vastumeelne keha

Kuigi on märke, et kunagi reibas Balti tiiger on natuke väsinud, lausa poole hüppe pealt tardununa õhku rippuma jäänud, ei ole kahtlustki, et iseseisvuse taastanud Eesti esimesi kümnendeid iseloomustavad peadpööritava kiirusega toimunud ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Veel nullindatel oli näiteks prostitutsioon igapäevaelu juurde kuuluv, täiesti tavaline nähtus. Eestis tegutses kümneid ja sadu bordelle, prostituute oli hinnanguliselt kuni 12 000. Nüüdseks, kui kupeldamine on keelatud, on seksitöötajaid poole tuhande ringis.

Aastal 2006 filmitud videos näeme Foxy Haze’i taksoga öises Tallinnas lõbumajade vahet sõitmas. Sageli on just taksojuhid võõras linnas turistide esimesed teejuhid, kellelt saada soovitusi kõiksugu vaatamisväärsuste ja teenuste, sealhulgas seksiteenuste kohta. Kunstnik kohtus ka seksitöötajatega ja kõneles nendega näiteks ilust, nende kehast, klientuurist ja ambitsioonidest. Kuigi seksitöö saab olla ka vabatahtlik ja väestav kutsumus, tunnistavad küsitletud, et kui raha poleks probleem, siis nad seda ametit ei peaks. 

Foxy Haze’i nime taha peituv kunstnik Liina Siib on olulise osa oma loomingust pühendanud naiste töötingimuste uurimisele ja kujutamisele. Selles mõttes sarnaneb „Vastumeelne keha“ tema töödega „Naine võtab vähe ruumi“ ja „Ebasotsiaalsed tunnid“, kuid viimastes on kujutatud ka naiste nägu ja nende töökeskkonda. Siin annavad lindistatud vestlused ja nende jooksul intervjueeritavate joonistatud pildid kokku anonüümsed, aga siiski vahetud, isiklikud ja mitmekülgsed portreed inimestest, kelle ameti üle küll avalikult arutatakse, kuid kellele endile tingimata sõna ei anta.