Unemployment Simulator 2018 (Töötuse simulaator 2018)

Alates 1970. aastatest on videomängud läbi teinud meeletu arengu. Nendega on üles kasvanud juba mitu põlvkonda, mistõttu ei ole need enam ammu ainult laste või noorte pärusmaa. Videomängud võivad olla argipingete ventiil, pakkuda mänguruumi fantaasiale. Netis mängides võib kohtuda kogu maailma inimestega. Sageli on ka kõige mängukaugemal inimesel ere mälestus mõnest kindlast mängust, mille sisse ta lapsena päevadeks, kui mitte nädalateks ära kadus. Mõni kadus ega ole siiani päris maailma tagasi tulnud.

Peale Jaakko Pietiläineni arvutimängumootoriga loodud videoteose on näitusel eksponeeritud ka kaks arvutimängu, mida külastajad saavad mängida. Esimene neist, Samuel Lehikoineni „Töötuse simulaator 2018‟, on autobiograafiline videomäng, mis käsitleb meeste üksindust ja Soome sotsiaalhoolekandesüsteemi. Mängus juhib mängija üksinda kahetoalises korteris elavat meest ja peab näidikutel silma peal hoides hoolitsema, et ta näiteks igavuse või nälja kätte ära ei sureks.