Kuhi

Teine mäng, Camille Laurelli ja Romain Seini „Kuhi‟ meenutab esmapilgul klassikalist tulistamismängu. Ekraani keskel on sihik ja alustades hakkab taimer lugema sekundeid nullini. Mängumaailmas ringi vaadates selgub aga kiiresti, et mängijal on võimalik vaid asju üles tõsta ja teise kohta liigutada. Tundub, nagu selget eesmärki ei olekski. Mingis mõttes on „Kuhi‟ tõeline avatud maailmaga mäng. Pole lugu, pole reegleid, oled ainult sina ja lõpmatus. Ei tea, mis on nende õhus hõljuvate platvormide peal?