Jaakko Pietiläinen

Sentences (Laused)

Paneelehitus lahendas küll eluasemekriisi, kuid võimetus sellist hulka elanikke administreerida või teenindada tõi kaasa uusi. Mitmel pool läänes käis puuduliku taristuga paneellinnades elu kiiresti alla, mispärast on nüüdseks paljud paneelikate rajoonid lammutatud. Seda paradoksi, kui suure tehnoloogilise hüppega kaasnevad ühiskonda destabiliseerivad uued hädad, nimetatakse progressi lõksuks. Sellise lõksu näide tänapäeval on aina hoogu koguv kliimakriis. 

Jaakko Pietiläineni videoteoses satub vaataja lõputusse koridoride rägastikku, reaalse ja fiktiivse piirimaile, niinimetatud liminaalsesse ruumi ehk vahepealsusesse, kus ühest pole veel saanud teine. Kuigi ma tean, et video on mudeldatud arvutiga, on see nõnda fotorealistlik ja tuttavlik, et seda vaadates tunnen kuklas pidevat kõhklust: kas ma pole seda kõike juba varem näinud? Pean nentima, et mingis mõttes olen küll. Sõitnud horisontaalse eskalaatoriga järjekordses lennujaamas, sammunud mööda pikka hotellikoridori, ööbinud teineteisega äravahetamiseni sarnastes Airbnbdes.

Võib-olla tõesti on neid, kellele selline kordus ja etteaimatavus pakub teatavat turvatunnet, justkui mobiilset kodu aina püsimatumas maailmas. Minule näib see lõputus, parimal juhul keskpäraste valikute rägastikus ekslemine lihtsalt järjekordse lõksuna. Pietiläinenit huvitab arhitekti nägemuse ja lõpliku teostuse pinge ning see, kuidas ehitatud ruum inimesi vormib. Kui igas esemes ja hoones jäädvustub ka aeg, mil see loodi, siis mida ütlevad need ühetaolised interjöörid meie aja kohta?