Progress

 

Üleilmse metropoli hõlpsasti äratuntav tunnusmärk on linnakeskustes taeva poole küünitavad klaaspilvelõhkujad. Mida kõrgemad, seda parem. Praegu on umbes kümme aastat maailma kõrgeim hoone olnud 828 meetri kõrgune Burj Khalifa Dubais. Saudi Araabia linnas Jiddah’s ehitatakse juba pilvelõhkujat, mille kavandatud kõrgus on vähemalt üks kilomeeter.

Kõrgetele linnakeskustele vastanduvad madalad äärelinnad. Varasemad põllu- ja karjamaad, niidud ja metsatukad asenduvad sarnaste majadega eeslinnadega. Endise loodusliku mitmekesisuse asemel tähendab „loodus“ seal muru, pügatud hekke ja ridamisi istutatud puid. Sellise üheülbalise trendidele ja harjumustele tugineva ning ainuomast looduskeskkonda ja ökoloogilisi väärtusi hävitava maastikukujunduse kohta on kasutusel ingliskeelne mõiste blandscaping, mille Aveliina Helm on eestindanud „vaesestavaks haljastuseks“.¹https://ajakirimaja.ee/aveliina-helm-linnaloodus-kellele-ja-milleks-2/

Progress on paraku areng millegi arvelt. Kui ehitatakse tühja koha peale, siis peab minema loodus, kui linna, siis enamasti varasemad hooned. Tallinna linnapildis on sel moel kadunud näiteks rahandusministeeriumi vana hoone Pärnu maanteel, Sakala keskus Estonia teatri juures. Peagi tõmmatakse maha ja asendatakse uute hoonetega nn projekteerijate maja Kaubamaja juures, ka Kaubamaja ise ja keskturu võimsa saaliga hoone. Kõik need silmapaistvad hooned pärinevad nõukogude ajast, seetõttu tekib oht, et sellise tegevuse jätkudes kaob see aeg täielikult Tallinna linnapildist. Korterid ja äripinnad uutes hoonetes on kallimad kui varem, mistõttu endised asukad enamasti ei naase. Nii tekivad linnas piirkonnad, kuhu väiksema sissetulekuga elanikel pole asja. Juba praegu on Tallinn kõige kiiremini segregeeruv linn Euroopas,²https://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinna-ahvardab-juba-lahikumnenditel-sotsiaalne-ja-ruumiline-lohestumine?id=88073131 mis tähendab, et uusehitamise palaviku jätkudes on linnal oht muutuda ebavõrdsuse ja teravate konfliktide kasvulavaks.