Eesti odüsseia II

Kalevite kange poega (…)

Tegi teeda metsast läbi, (…)

Tõukas maha tamme oksad,

Tallas maha toome oksad, (…)

Kus ta käinud, tänav taga,

Kus ta läinud, lage taga. 

Fr.R. Kreutzwald. Kalevipoeg

 

Pealkirja „Eesti odüsseia“ kannavad Mall Nukke kaks teost, mis tsiteerivad Kristjan Raua teada-tuntud Kalevipoja-illustratsioone. Esimene neist kujutab Kalevipoega Peipsi tagant laudu toomas. Teine, siin näitusel eksponeeritud teos, aga Lennukit maailma lõppu seilamas. Nukke on Raua originaale suurendanud, koloreerinud ja rämpspostist tehtud väljalõigete kollažiga katnud. Merelainete vahel vilksavad silmad ja naerusuud (on need näkid?), laeva ehivad euromündid (eurorahast laev?) ja tuult püüab rahatähtedest puri (majanduskasvu tugev tuul?).

Nukke tögab eestlaste pinnapealset materialismi ja omamoodi küsitleb rahvuseeposes väljendatud väärtusi. Kalevipoeg künnab kogu Eestimaa ära, tapab inimesi ja metsloomi. Eks iga tekst kõnele eelkõige oma ajast. Aga millist eepost milliste kangelastega oleks meile praegu vaja?