Päevavalgus, jäljed, jutud

Peale esteetilise väärtuse on puud linnas tähtsad õhu puhastajate ja temperatuuri reguleerijatena. Ühtlasi on need otsekui väikesed bioloogilise mitmekesisuse saared, pakkudes elupaika lugematutele teistele liikidele. Sageli juhtub, et uued hooned ja tänavad jäävad vanadele puudele ette. Viimastel aastatel on linnapuude mahavõtmine tekitanud Eestis rohkelt pahameelt. Tänavu on häälekatele vastuväidetele vaatamata võetud palju puid maha Haapsalus ja Viljandis. Ettekäänded on mitmesugused: puud on väidetavalt haiged või kerkib kavandatavate tööde maksumus puid säilitades liiga suureks. Pealegi istutatakse nende asemele ju uued puud! Ent kulub mitukümmend aastat, enne kui uued puud hakkavad täitma eelmiste rolli.

Jan Lütjohann on juba mõnda aega töötanud just nendes paikades, kus Helsingi linnavalitsus või eraettevõtted on puid maha võtnud. Kord hakati parki ümber kujundama. Teine kord oli puu tänavale kukkunud. Siis jälle tehti ruumi linnaaedadele. Viimati kasvas puu vanale puithoonele liiga lähedal ja hakkas seda lõhkuma. Kõigil neil juhtudel on Lütjohann saanud loa muist puitu ära kasutada. Kergete käsitööriistadega töötades ja kohapeal elavate ning töötavate inimestega rääkides vestab ta puidust korduvate vormidega ümaraid objekte. Need on nüüd rühmiti paigutatud näituseruumi eri kohtadesse. Oktoobris elab ja töötab Lütjohann Tallinnas ja arvatavasti leiab ka siit materjali, millele anda uus elu.