Valged laigud

Valged laigud

Suur osa Aafrika mandrist oli isegi araabia geograafidele kättesaamatu, kuid ka enda valduses olevaid alasid kaitsesid moslemid eurooplaste eest kiivalt. Nii ei ole üllatav, et esimene, kes Timbuktu eurooplaste teadvusesse toob, on al-Ándalusis sündinud mustanahaline mauri diplomaat Leo Africanus, kes sattus 16. sajandil kristlikku Euroopasse orjana.

Valged laigud kaardil on üks tegur, mis Werner Legère’i raamatu järgi noores René Caillié’s seiklusinnu tekitab. Need on paigad, kus ükski eurooplane ei ole veel käinud. Tõsi, kaardid, mis peegeldanuks geograafide tegelikke teadmisi Aafrika mandrist, ei olnud sugugi tavapärased. Esimene valgete laikudega kaart ilmus alles 1829. aastal. Aafrika varasemast kartograafiast rääkides tsiteeritakse sageli „Gulliveri reiside“ autori Jonathan Swifti satiirilisi luuleridu:

So geographers, in Afric-maps,

With savage pictures fill their gaps

And o’er uninhabitable downs

Place elephants for want of towns.*

* Geograafid Aafrika kaartidel / metslaste piltidega täidavad lünki / ja üle asustamatute kuristike / asetavad elevante linnade asemele.