Kuraatori eessõna

Bad Ideas Collective sündis soovist uurida ja jäädvustada viise, kuidas kunstnikud oma tegevusest mõtlevad. Inkognito tegutsemine tuleb sellise analüüsi puhul kasuks, sest privaatsus võimaldab loojate mõtteprotsesse sügavamalt ja lähemalt vaadelda. Arutelud vaatlevad mehhanisme, mitte üksnes tulemust, ning on avatumad või otsesemad kui kunstiteose analüüs. Paljudel juhtudel on huumor või nali ühtlasi tõhus viis enesetunnistuse kohustuse või surve vältimiseks. See annab kunstnike ütlustele teatava mängulisuse, nii et mõnel juhul toimivad need koguni meelelahutusena.

Osalevad kunstnikud on loonud lühivideod projektidest, mille nad on muudel kui puhtpraktilistel põhjustel teostamata jätnud – näiteks kontseptsiooni puudulikkuse tõttu või peljates publiku reaktsiooni. Sellistele ebastabiilsetele elementidele keskendudes otsime teatud mõttes põhistruktuure, mis on kunstitegevuse osa. Videoid esitatakse otsese viiteta autorile, et nihutada publiku kaasamine eemale tootmise ja omandiga seotud küsimustest. Rõhk on mängu ausal kujutamisel ja ideede läbitöötamisel – sellel, kuidas neid hinnatakse ning loomeprotsessis kas kasutatakse või kõrvale jäetakse.

Niisuguses poolpihtimuslikus raamistikus võib tekkida omamoodi formaalne ühisvabadus: spekulatiivne kunstimaailmajärgne ruum, kus kõrvale heidetud võimaluste kummitused autorsusest ja väärtusest lahti lõigatuna heljuvad ja omavahel segunevad. Teinekord tundub lausa, et oleme avastanud uue teosevormi või -kategooria – või ehk tuleks seda nimetada meediumiks?

Viimasel paaril aastal, mil videokogu on arenenud ja täienenud, on kollektiivi liikmed tõstatanud kunstitegevusega seotud otsuste tegemise kohta mitmeid täiendavaid küsimusi.

Kogu selle aja on halbade ideede kogumise aluseks olnud arutelud ja põnevad avastused. Aeg-ajalt omandavad varem kaalutud ideed uusi mõõtmeid ja neid tasub taas läbi vaadata, arhiveerides ja talletades neid ka siis, kui need on halvaks või lahendamatuks tembeldatud. Teinekord võib nende kohe edasi arendamiseks olla lihtsalt vale aeg või koht.

Kuna paljud liikmed on seotud kunstiõppeasutustega, uurime, kuidas need vestlused ja arutelud võiksid mõjutada õpetamistegevust ja muudki. Kuidas tuvastada õpilaste töös halbu või häid ideid, kui noored tegijad on alles oma tee alguses?

Mis muudab idee heaks või halvaks? Kui suurt rolli mängivad erinevad kontekstid? Kas idee võib heaks muutuda, kui kontekstis toimub nihe? Kas suudame selliseid olukordi tõesti ennustada? Kas maailm ise võib kunstnikust sõltumatult muuta kunstiteose või idee staatust? Mitmed kollektiivi liikmed on rõhutanud, et halbade kunstiteoste ja halbade ideede vahel tuleb vahet teha. Halvad ideed ei vormu alati halbadeks kunstiteosteks ja vastupidi – „headest“ ideedest ei sünni alati häid kunstiteoseid. Kas kokkuvõttes tuleb lihtsalt otsustada, mida tähendab hea ja mida halb idee?

Kutsume koos kollektiivi liikmetega näitusekülastajaid avastama kunstiloomise ja selle taustamehhanismidega seotud küsimusi.