lõuna-florida taevas

Teos „lõuna-florida taevas“ kujutab koomiksikangelast Sookolli (Swamp Thing) voogava ja füüsilisena keset liikiderohket soomaastikku. Filmis pannakse koomiksikaader elama, avaldades austust käsitsi joonistatud žanrile ja lahates tegelaskuju olemust kväärvaatepunktist. Sellises ümbertõlgendusprotsessis käsitletakse nii sood kui ka keha äärmusliku vastastikuse seotuse paigana.

Uusi koostöövorme kasutades ning tänu Majidi ja Newby panusele loob teos võrgustiku, kollektiivse „kväärsoo“, mis ei piirdu pelgalt kahe kunstnikuga. Ammutades inspiratsiooni looduse vastastikuse seotuse süsteemidest – mütseelivõrgustikest, putkloomadest ja ürgsetest setetest –, lükkab projekt kõrvale isikustatud tootmisviisid ja pooldab mitmekülgset käsitlust.

GAN tehisintellektile söödeti ette sadu Sookolli, märgalade, seente ja limahallituse pilte. See genereeris pooleldi äratuntavaid hanguvaid vorme, mis üha uuesti vajuvad digisohu ning moodustavad uusi koosusi.

Algselt 16 mm filmile jäädvustatud ja seejärel digitaalselt monteeritud teos viitab José Esteban Muñozi utoopilise performatiivsuse üleskutsele: „Kväärluse käsitlemine silmapiirina tähendab selle tajumist ekstaatilise aja kategooriana, kus ajaline kägistusvõte, mida ma kirjeldan sirge ajana, katkeb või sellest välja astutakse. Ekstaatiline aeg annab endast märku hetkel, mil inimene tunneb ekstaasi; seda võidakse väljendada naudingukarjatuse või -oigega, kuid veelgi tähtsam on, et see ilmub siis, kui inimene mõtleb stseenile oma minevikust, olevikust või tulevikust.“