Ronijad

Sara Bjarland kasutab sageli oma skulptuurides, installatsioonides ja fototöödes äravisatud esemeid, et materiaalsete esemete kaudu peegeldada ümbritsevat maailma ning uurida loomuliku ja tehisliku, elava ja elutu, objekti ja organismi kattumisi ning kokkupuutepunkte. Bjarland tuhnib oma kodulinna tänavanurkadel prügihunnikutes ja kogub närbunud toataimi, katkiseid mööblitükke, peremeheta jäänud aiatarvikuid ja majapidamistarbeid. Ta näeb neid esemeid meie tarbimiskultuuri jääkidena ning väärtuse ja tähenduse oluliste kandjatena. Selles mateerias on ühtlasi aeg võimsalt esindatud, jättes esemetest läbi kulgedes endast maha selle, mis on soovimatu, tagasi lükatud ja habras.

Installatsioon „Ronijad“ on valmistatud vanadest ribakardinatest, mis on suurte kobaratena lakke riputatud. Need elutud objektid, mille algne ülesanne oli takistada otsese päikesevalguse pääsu majja, näivad olevat saanud täiesti uue „elu“, mis meenutab surnud kontoritaimi või närbunud palme. Nüüd eksisteerivad need elu ja surma, objekti ja organismi vahepealses ruumis ning on korraga ehk mõlemat. Tuttavaid igapäevaesemeid nõnda kasutades püüab Bjarland luua uusi seoseid ja võimalusi, julgustades meid teistsuguse pilguga vaatama maastikku, mille oleme inimestena endast maha jätnud.