Pimedus

2021

Pimedusega on keerulisem: pimedus on tundmatu maa. Varju võib vaadata valguse puudumisena. Kui negatiivi. Surma. Ent pimedust saab võtta ka täiesti omaette nähtusena, asjana iseeneses. Olemise ühe tahuna. Sulen silmad ja pimedus mähkub mu ümber, soojalt, pehmelt, hoidvalt. Mida sügavamale lähen, seda tihkem ja turvalisem pimedus tundub. Tajun selle tummises olekus naiselikkuse mõõdet, mustast mullast ja maasügavusest kerkivat täidlast, külluslikku ja toetavat olemist, viljakust, elu pulbitsemist, potentsiaali.