Ankh-71

Näe, leidsin rannalt kivi. See on soe, toetavalt raske. Hoian käes, kogen lohutust selle tihedusest, sellest lõputust ajast, kui need vormid moodustusid, mida see kivi endaga kaasas kannab, ajast, aja voolust, mis siin on tardunud. Selles on toetus, selles tardunud ajas, kuidas ta aegade tagant kõneleb. On seal, selles vormumises, masside voolamises, universumi loomisprotsessides ja … SIIN ka.