Marss Atacamas

Esimest korda 2019. aasta Veneetsia biennaalil esitletud fototapeet „Marss Atacamas” vaeb väga mitmekülgselt maastiku ja kuuluvuse seoseid. Rahvusvaheliste kosmoseagentuuride reklaame ja teabevahendeid uurides avastas Minoliti, et paljud Marssi kujutavad pildid on tegelikult üles võetud Maal, paigus, mis sarnanevad punase planeediga, näiteks Põhja-Tšiilis Atacama kõrbes, mille „väga marsilik keskkond“ võib küll tunduda osale inimestest võõras, kuid mida paljud teised nimetavad koduks. Maa-asuka ja „tulnuka“ vastandamine tõstatab küsimuse sellest, keda peetakse kosmoseuuringute tarbijaks ja keda mitte. Kosmoseagentuuride tegevus peegeldab kolonialistide käitumist, kes sageli kasutasid võõraid ja kummalisi maid kujutavaid maastikumaale, et meelitada asunikke ning maadeavastajaid näiteks Lõuna-Ameerikasse. Kosmosekolonialism tundmatutesse avarustesse tõotab olla seiklusrikas ja väga tasuv.

„Marss Atacamas“ kujutab otsekui elukeskkonda. Veneetsias eksponeeriti seda koos Minoliti teise teosega, siin aga valiti kaaslaseks Olev Subbi „Kaheksas võõras linn“ (2007). Võõrapärasus ja kuuluvus moodustavad Subbi Lõuna-Euroopa reisidest inspireeritud Vahemere-vaadetes värviküllase harmoonilise koosluse. Võõraste linnade pildikestest kujunes Subbi hilisemal kunstnikuteel omaette sari. Need ei ole vaenulikud, vaid kaunid keskkonnad.