Melanie Bonajo

Keskendudes oma videotes, performance’ites, fotoloomingus ja installatsioonides võrdsusele, kogukonna ja keha küsimustele, uurib Melanie Bonajo, kuidas tehnoloogia areng ning tarbekaupadest saadav nauding süvendavad võõrandumistunnet. Bonajo uurib oma põlvkonna hingetühjust ja vaatleb muutuvaid inimsuhteid kiirustavas ning muutlikus maailmas. Töö „Ööpinnas. Armastuse majandus“ (Bonajo „Ööpinnase“ triloogia teine film) portreteerib Brooklyni naissoost seksitöötajate liikumist. Tegeldes tänapäeva seksuaalse vabanemise ja „vabaarmastuse“ küsimustega, meenutab film 1960. aastate radikaalset poliitikat. Videos jagavad isiklikke lugusid kolm naissoost seksitöötajat, kes kõik käsitlevad oma tööd tervendamisena. Teos pakub nende tegevusele feministlikust vaatepunktist täiesti uue lähenemisviisi. Nad näevad oma tööd kui võimalust meestekeskses naudingutsoonis naistena võim taas enda kätte saada. Nende missioon on ümber kujundada suhtumine seksuaalsetesse tavadesse ja lähedusse. Värvikas erootiline pildimaterjal ja naiste jutustused toovad mänguliste, sensuaalsete ning feminismist inspireeritud vahendite abil esile soorollidega seotud ootused, väljendades ka Bonajo arusaama tänapäeva vaimsusest ja „naiselikust tarkusest“. Ühtlasi meenutab film emantsipatsiooniküsimusi, mis tulid esile 1960. ja 1970. aastate feministliku liikumise ajal, kuulutades seksuaalset vabanemist ja arusaama piiranguteta armastusest. Tänapäeva maailmas, kus sõrmeliigutus nutitelefoni ekraanil võib anda ligipääsu „supermarketi-seksile“, kus ühismeedia kipub kujundama alternatiivset üksilduse vormi ja kus me füüsilisest maailmast üha enam irdume, seab Bonajo kahtluse alla ühiskonnas valitsevad keerukad suhted, esitab väljakutse traditsioonilistele arusaamadele armastusest ja uurib, mis põhjustab kaasinimestest, ühiskonnast ning loodusest võõrandumist.