Marge Monko

Marge Monko tugineb oma foto- ja videotöödes ning installatsioonides psühhoanalüüsile, feminismile ja visuaalkultuuri teooriatele, et uurida ajaloolisi ja praeguseid sündmusi. Tema viimase aja looming on käsitlenud ka romantikat ja selle mõju reklaamile, kaubanduslikele väljapanekutele ning internetile. „Ma ei tunne sind, seega ei saa ma sind armastada“ (2018) on helist ja fotodest koosnev ruumiinstallatsioon, mis keskendub kahe nutiseadme häälassistendi romantilisele vestlusele. Mõtiskletakse sotsiaalsete suhete üle maailmas, mida valitseb tehnoloogia. Skulpturaalselt paigutatud fotod kujutavad fragmenteeritud keha, viidates internetikasutuse kehatutele virtuaalsetele kogemustele. Sotsioloog Eva Illouzi sõnul vormib internet meie kujutlusvõimet puhtalt kognitiivse ja lingvistilise sisuga, samal ajal kui traditsioonilist romantilist kujutlusvõimet iseloomustab kehapõhise reaalsuse ja kujutluse segu. Marge Monko mõtiskleb oma teoses armastuse üle digiajastul, mida võiks iseloomustada hääle kohalolu ja keha puudumisega, ning uurib emotsionaalse sideme loomise võimalust, kasutades ainult tekstilist või kuuldavat suhtlust. Kunstniku teine töö, video „Kallis D“ (2015) uurib tänapäevaseid armastuse avaldamise viise. Täielikult arvutiekraanil salvestatud teos kirjeldab armastuskirja koostamise konarlikku protsessi, mida katkestavad internetiotsingud ning liikumine vahelehtede, akende ja pildifailide vahel. Tekst sisaldab erinevaid viiteid, alustades kirjanike Chris Krausi ja Siri Hustvedti loomingust ning lõpetades Eva Illouzi sotsioloogilise uurimusega armastusest ja biitlite lauluga „Something“, mille George Harrison pühendas arvatavalt oma esimesele naisele Pattie Boydile.