Maria Kapajeva. Kui maailm õhku lendab, loodan lahkuda tantsides

Traditsioonilisi soorolle peetakse sageli paratamatuseks nagu loodusseadusi, mitte ühiskonna ühisloomeks. Seetõttu on need ka visad kaduma. Levinumate stereotüüpide järgi oodatakse naistelt ühelt poolt igavest noorust, teiselt poolt emaks saamist. Selliseid rolle taastoodavad haridus, meedia ja kultuur. Mis aga juhtub siis, kui sa ei taha endale võtta kumbagi rolli? Maria Kapajeva küsibki otse: „Kas midagi muud polegi võimalik?“

„Näitus keskendub ootustele, mida ühiskond naistele esitab, ning sotsiaalsele nähtamatusele, mis järgneb 40-aastaseks saamisele. Kui naine peaks oma elu kohta langetama otsuse, mis ei ühti traditsioonilise ettekujutusega tema rollist ühiskonnas, võidakse teda pidada isekaks. Hullemal juhul võivad sellised naised langeda avaliku nõiajahi ohvriteks. Tahan oma uute teostega pakkuda külastajatele võimalust nendel teemadel kaasa mõelda,“ kirjeldab Kapajeva näitust.

Kuuest uuest teosest koosnev väljapanek lahkab keerukaid ja sageli vastakaid tundeid tekitavaid teemasid. Erinevad materjalid, pehmendav huumor, terav otsekohesus ja külm statistika pakuvad külastajatele erinevaid võimalusi sisuga dialoogi astuda.

Näitus on mitmeaastase tsükli osa, keskendudes 21. sajandi feminismile ja võtab tähelepanu alla kriitilised küsimused, millega naised tänapäeval silmitsi seisavad. Maria Kapajeva, Flo Kasearu, Laura Kuuse ja Ede Raadiku isikunäitused on suunatud keerukatele teemadele, nagu hooldus- ja kehapoliitika, tehnoloogia mõju argielule, vägivald ja trauma, töö ja vaesus ning viljakus ja füüsiline hääbumine.