Kuraatori eessõna

„Rahvused ise on samuti jutustused,“ märgib Edward Said raamatus „Kultuur ja imperialism“ („Culture and Imperialism“, 1993), ning see väide ei ole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval. Said täheldas tabavalt, et sellal kui endiselt käib võitlus maa (ja ressursside) omamisõiguse pärast, kajastatakse, vaidlustatakse ning määratakse nii kirjalike kui ka pildiliste esitluste kaudu, kellel on õigus töötada, elada, paikseks jääda ja reisida – seega kogu rahvuse tulevik. Me elame esitluste maailmas. Nende ajalugu, tootmine, ringlus ja tõlgendamine moodustavad meie kultuuri tuuma. Seda on aruteludes peetud oluliseks küsimuseks, kuid maailmapoliitikas käsitletakse ometi haruharva.

Näitus ühendab kaks kunstnikku, kes jagavad sotsialistlikus Ida-Euroopas üles kasvamise kogemust. Tanja Muravskajat ja Alina Bliumist liidab ka huvi piiride ületamise, konstrueeritud rahvusidentiteedi, kunsti ja poliitika seoste ning migrantide liikumisvalmiduse või paiksuse vastu. Walter Benjamini kuulus soovitus ujuda vastuvoolu tähendab küsimust, milliseid teisi lugusid meile juba tuttavad esitlused ja jutustused varjavad ning vaigistavad. Üleilmne pagulaskriis ja dramaatilised muutused pandeemia ajal Euroopas on ärgitanud kaht kunstnikku looma vastuvoolu ujuvaid lugusid ja tegelema geograafiliste piiride vahele jääva enesemääratlemisega.

Humoorikalt, vaimukalt ja mõistvalt tutvustab Bliumise ning Muravskaja esimene ühisnäitus uuenduslikke koosolemise vorme kunsti, poliitika ja hariduse piirimail. Alina Bliumis uurib põhjalikult liigitamise, käitumisnormide, stereotüüpide, statistiliste andmete ja lingvistiliste mustrite visuaalset süsteemi, et tuua esile sügavalt juurdunud, kuid harva kritiseeritud väärtused, mis on seotud rände, rahvuskultuuride ja sotsiaalsete suhetega. Pidades ennast „kultuuriliselt kohanemisvõimetuks“, paljastab ta kultuuride vahel rändajana rahva alateadvusesse peidetud arusaama võimust. Ka Muravskaja loob fotosarju, et lähemalt ja kriitiliselt käsitleda erinevaid piire rahvuste ideoloogiliselt mõjutatud keelekasutusest kuni sunderaldumiseni üleilmse tervisekriisi ajal. Ta näitab, kuidas rahvuslik arusaam kogukonnast ütleb selle rahvuse kohta rohkem kui väljendab inimeste tegelikke kogemusi. Tema looming on sügavalt isiklik ja poliitiline ning tugevalt kontseptuaalne. Selles kõrvutatakse kunstniku tähelepanekud oma perekonnast, kogukondadest ja kodusest Eesti miljööst ametlike arusaamade ja kinnistunud eelarvamustega.

Ühisnäitusel eksponeeritakse kunstnikelt äsja tellitud ja hiljutisi töid. Muravskajalt on kunstiresidentuuri ajal Brüsselis valminud fotosari ja intervjuud, mis kajastavad riskirühma kuuluvate, haavatavate ja endaks jäävate ühiskonnaliikmete elu pandeemia ajal. Samuti näidatakse kunstniku videotööd, milles on esitatud tema hüpoteetiline vestlus sugulastega ideoloogia ja hoogustuva sõja üle. Bliumise lipud eri riikide passikaantelt pärit suurte kaslastega, mida eksponeeritakse galeriis ja partner-kultuuriasutustes, juhivad tähelepanu looduse ristumisele rahvusidentiteediga. Plakatid, kus on märgitud Euroopa keskpunktid erinevate tõlgenduste järgi, juhivad tähelepanu arusaamade ja piiride nihkumisele. Bliumise ja Muravskaja viljakas koostöö seab kahtluse alla piiride püsivuse, tõstab esile tõrjutud rühmade vastupanuvõime ja pakub võimalusi kodanikke uutmoodi kaasata.

Näitus toob esile mõnikord vastuolulised arusaamad, mis on seotud rahvusvahelise rände, turismitööstuse, ebakindlate elatusvahendite ja tervisekriisiga. Nii luuakse kunstiline alus arutelude jätkamiseks ja uute ühiskondlike ideede sünniks. Ühiselt püütakse uurida kunsti ja kultuuri võimalusi, reageerida heitlustele kodakondsuse ja kodumaa pärast ning neid ümber mõtestada. Samal ajal aga ollakse kriitilised majandusliku ja poliitilise võimu vastu, mis on pandeemia ajal tugevdanud uuskolonialistlikke püüdlusi.

Näitus hõlbustab avalikku arvamust mõjutavaid mõttevahetusi, toetudes kunstnike loomingut väga palju mõjutanud rändekogemusele üle kultuuri- ja riigipiiride. Kunstnikud algatavad arutelusid päevakajalistel teemadel, nagu eriolukorra tagajärjed, süvenev sallimatus, jõuline natsionalism ja vägivald „teiste“ kallal, mõtiskledes samal ajal vastastikuse abi osutamise ja solidaarsuse võimalikkuse üle. Näitus „Vastuvoolu jutustades“ kajastab meie aja tingimusi, kutsudes kõiki muutuste vahendajate ja sotsiaalse õigluse kaitsjatena aktiivselt kaasa lööma.

Näitus aitab paremini mõista ja teadvustada rände ning piiridega seotud üleilmsete probleemide süvenemist, uurida mitte üksnes väljarände traumade ja vägivalla tagajärgi, vaid ka põhjuseid. Kohalikku publikut kaasates ja piiriüleseid arutelusid algatades tõstetakse projektiga esile kunsti sotsiaalset kohustust, nii kunstnike kui ka publiku vastutust kriisi ja selle tagajärgede eest.

Kindlasti suudab kunst innustada kodanikke tegutsema ja kiirendab sotsiaalseid muutusi. Näitus püüab muuta ka seda, kuidas maailm endiselt kunstnikesse suhtub – nad ei ole pelgalt nišituru esindajad, vaid ärksad kodanikud, kes loovad kestvat tähendust ja mõjuvaid muutusi. Bliumise ja Muravskaja suurepärane vaatlemis-, analüüsi- ja suhtlemisoskus suudab panna mõtlema ühiskondlik-poliitilistele probleemidele ja innustada meid nendega tegelema. Üheskoos saame uutel viisidel tõstatada küsimusi ja jutustada lugusid, et vastu seista eelarvamustele, piire ületada ning erinevusi kaotada.