Kolm õde

Tanja Muravskaja video- ja heliinstallatsioon „Kolm õde“ (2015) kajastab Ukraina 2014. aasta revolutsiooni mõju peresuhetes. Kunstniku väga isiklikes filmides kõnelevad tema sugulased, kellest mõned on Venemaa poolt, teised aga osalesid Ukraina ülestõusus. Ukraina-meelsed toetavad jõuliselt valitsust, kodumaalt lahkunud pereliikmete arvamus aga ulatub liberaalsetest vaadetest kuni Venemaa sõjalise sekkumise õigustamiseni. Vastandlikud arusaamad paljastavad kummalgi pool piiri esile kerkivad natsionalistlikud tunded ja muudavad pöördumatult suguvõsa suhteid. Lähedased näivad ühtäkki vaenlastena. Teos tõstatab küsimuse, kuidas sellistes oludes hoida lähisuhteid ja peresidemeid. Kunstnik küsitleb kaht naist enda ja vaataja nimel. Sündmused Eestist eemal ei ole üksnes kohalik konflikt, vaid on muutunud üleilmseks probleemiks, külvates hirmu uue külma sõja ees. Uuesti on kerkinud ka rahvusliku identiteedi küsimused, mis tundusid olevat ammu lahendatud ja selja taha jäetud.

Sõda ja Muravskaja suguvõsa lõhenemine omandab süveneva üleilmse pandeemiakriisi taustal uusi tähenduskihte. Karantiini kehtestamine ja riigipiiride sulgemine on perede ühtehoidmise proovile pannud ja võib sundida inimesi ümber asuma. Ideoloogiline surve pole avaliku arvamuse kujundamisel kunagi olnud nii ilmne kui praegu. Kas suudame üha ksenofoobsemas ühiskonnas, kus nõutakse ikka kõrgemaid eraldusmüüre, jääda iseendaks ka siis, kui viirusepuhang on möödas?