Kuuülesus

Amélie Laurence Fortini visionäärlik kunstiteos „Kuuülesus“ esitab futuristliku ja utoopilise nägemuse Freeman Dysoni kuulsa „Dysoni sfääri“ idee kohandusest meie kaaslasele Kuule. Fortini töö esitab väljakutse traditsioonilisele imperialistlikule mõttelaadile, pakkudes energia kasutuse, kestlikkuse ja inimkonna tuleviku uudset vaadet. Fortin väidab, et tuleviku tsivilisatsioon kasutab süstemaatiliselt tähtede energiat, luues keeruka „kestade“ või struktuuride võrgustiku energia kogumiseks ja talletamiseks.

Buckminster Fulleri koostöö- ja teadmiste kogumise filosoofiast inspireerituna näeb Fortin Kuud ühise energiaruumina, mis soodustab rahvusvahelist koostööd ja võimaldab inimkonnal kaitsta Maa liigirikkust, saavutades samal ajal kosmoseuuringutes kõrgemaid eesmärke. Projekt näeb ette päikesepaneelidest „kesta“, mis ümbritseb Kuud nagu skelett ja annab kogu päikeseenergia, mida on vaja inimasustuse laiendamiseks.

Kooskõlas ÜRO üleskutsega teha rahvusvahelist koostööd kosmoses, seab Fortini „Kuuülesus“ küsimärgi alla traditsioonilise imperialistliku mõtteviisi. Võttes omaks koostööl põhineva utilitarismi idee, pakub Fortin välja tõhusa tegevus- ja struktuuristrateegia, mis suudab muuta meie mõtlemist ning valmistab meid ette helgemaks ja harmoonilisemaks tulevikuks. Fortini teos on julge ja fantaasiaküllane panus kunstivaldkonda, aga ka meie üldisemasse kultuurilisse arutellu selle üle, kuidas saaksime maailma positiivselt kujundada ning kindlustada tulevastele põlvedele jätkusuutliku tuleviku.