Abstraktne motiiv

Ülo Sooster on teinud sadu abstraktsetele vormidele rajatud visandeid, millest näitusel eksponeeritud väljendavad piirsituatsiooni, kus kujutis alles hakkab ilmuma. Soosterit on kirjeldatud kui mõtlevat pliiatsit, kes tegeles programmilise järjekindlusega oma alateadvuse kujundite välja toomisega. Näitusel näeme seismograafilisi puhanguid, kalkuleeritud spontaansuse väljendusi. Nende seas on kahe inimfiguuri mõistukõne „Dialoog“, mis seob visuaalse kujundi keele-eelse tunnetusega. Kahe joonetõmbega teostatud töös on kujutatud ilmselt kunstniku enda ja tema palavalt armastatud abikaasa Lidia abstraheeritud profiile, viidates kommunikatsiooniakti potentsiaalsusele ja krüptilisele laetusele.