Illuminaator

Dzelde Mierkalne loomingut iseloomustab scagliola ehk kunstmarmori tehnika ainulaadne kasutus. Kunstnik kohandab seda ajaloolist marmori jäljendamise meetodit kaasaegsete eksistentsiaalsete ja psühholoogiliste teemade käsitlemiseks. Mierkalne teosed ühendavad sageli õrnu materjalikonstruktsioone irooniliste või popkultuuriliste viidetega, hoides tasakaalu emotsionaalse intensiivsuse ja kriitilise distantseerituse vahel. Post-iroonia ja huumoriprisma kaudu tegeleb ta eksistentsiaalsete hirmudega, põimides mängulisel viisil joonistust ja skulpturaalset vormi.

Scagliola intarsiatehnikas teostatud „Cradlecodex 42“ viitab keskaja varaseimatele trükitud raamatutele, mille kujundus jäljendas käsikirjaliste manuskriptide stiili ja tüpograafiat. Mierkalne teose mõõtmed viitavad Gutenbergi Piiblile, mille tähtsust on trükikunsti ajaloos raske üle hinnata. Koos teosega „Illuminaator“ reflekteerib Mierkalne trükikunsti traditsiooni ja selle mõju üle tänapäeval toimivatele infosüsteemidele. Pealtnäha muretud ja naiivsed figuurid, keda ta kujutab, on läbi imbunud ärevusest peatselt saabuva apokalüpsise ees. Mõlema teose koosmõjus käsitleb kunstnik graafilise kujundi elutsüklit ja kommenteerib trükitud vormi eksistentsiaalset raskust.