Iiris

Anna Niskaneni tööd jätkavad tema kvaasiantropoloogilist ja alkeemilist uurimistööd botaaniliste ja mineraalsete materjalide kasutamisest fotograafilises trükikunstis. Installatsioon koosneb kahest tellimustööna valminud teosest: suurest mitmeosalisest ja väikesest raamitud tööst, mõlemad teostatud tsüanotüüpia tehnikas. Tsüanotüüpia on varajane fotograafiline protsess, mille käigus kantakse valitud pinnale valgustundlik emulsioon, lastakse sellele päiksevalgust ja loputatakse seejärel veega. Viimastel aastatel taas populaarsust kogunud tehnika on olnud Niskaneni üks peamisi töömeetodeid.

Teosed kujutavad pealtnäha ühtset taevafotot, mis on tegelikult kokku pandud maailma eri paigust kogutud piltidest. Sajandeid on inimesed pilvi vaadeldes püüdnud tõlgendada atmosfääri, nähes pilvevormides sõnumeid hetke- ja tulevikuseisundite kohta: ilmaennustusi, tormi- ja üleujutushoiatusi ning hiljem ka saastatuse märke. Atmosfääriliste andmekandjate ja -sümbolitena kujundavad pilved oma digitaalse ja füüsilise kõikjalolekuga meie kujutlusvõimet mitmesugustel viisidel.