Gudrun Hasle

Näitusel eksponeeritud tikandid on Gudrun Hasle loonud väikeste korralike pistetega, tikkides vabalt riputatud tekstiilidele erinevates ihutoonides ja sinise varjundites. Düsleksiadiagnoosiga inimesena jääb Hasle igapäevaelus sageli ilma võimalusest suhelda kirjatähtede abil ja infot saada. Sellegipoolest jagab ta vaatajaga oma igapäevamuresid tekstiilile tikitud lihtsate, kuid õigekirjavigadega sõnumite kaudu, mis rõhutavad kunstniku kohalolu ja tema taieste peaaegu haigettegevat aktuaalsust. Tekstiili kasutamine viitab naiste kunstitraditsioonile, näiteks esimese laine feministlikule kunstile ja varasemale tikkimistraditsioonile. Nii ühendab Hasle düsleksiku, aga ka naisena elamise kogemused, kusjuures valdavalt normatiivses ja patriarhaalses ühiskonnas halvustatakse sageli mõlemat.