Jätkusuutlik mood

Viimaste kümnenditega on globaalne tootmine peadpööritava kiirusega kasvanud. Kaasnev hinnalangus on küll muutnud rõivad kättesaadavamaks kui kunagi varem, kuid samal ajal on drastiliselt lühenenud ka nende kasutamise aeg. Selle tingivad esiteks kiirmoe lühikesed, vahel vaid paarinädalased „hooajad“, mis tarbijaid uusi rõivaid ostma meelitavad. Teiseks riiete kehv kvaliteet: odavad särgid ja teksad ei pruugigi üle paari kuu kesta.

Praegu puuduvad ka tõsiseltvõetavad võimalused tekstiilide taaskasutuseks, mistõttu läheb käitlusse vähem kui protsent maailma rõivastest. Valdav enamik tekstiilijäätmeid hoopis põletatakse või ladustatakse prügimägedele. Nende hulgas ka täiesti terveid ja puhtaid rõivaid. Tekib tunne, et sõnad „jätkusuutlik“ ja „mood“ lihtsalt ei käi kokku.

Näiliselt siiski asjad arenevad. Näiteks paigaldas H&M ühte oma poodi 2020. aasta lõpul seadme Looop, mis valmistab ühest vanast riideesemest uue. Praegu on tegemist eelkõige prototüübiga, millel probleemile arvestatavat mõju ei ole. Ainuüksi kogu maailma ühe nädala tekstiilijäätmete ümber töötamiseks kuluks H&M-i masinal umbes 50 000 aastat.

Eesti disainer Reet Aus püüdleb raiskamise vähendamise poole rõivatööstuses, kasutades oma rõivaste valmistamiseks tootmisjääke. Nimelt jääb keskmiselt 40% uuest kangast igasuguste väljalõigetena kasutuna vabriku põrandale lebama. Aus annab nendele tekstiilijuppidele uue elu, kombineerides neist särke, pükse, kleite ja teisi rõivaid. Nõnda ei lähe selle tekstiili tootmiseks kulunud vesi ja energia täielikult raisku. Üks tema tuntumaid tooteid on T-särk „Up-shirt“, mille rinnale on tekstiilitükkidest kombineeritud ülespoole suunatud noole kujund.