Meelespea

Paljulubav 33-aastane luuletaja Miervaldis Kalniņš astus 1971. aastal ootamatult välja Riia Noorte Autorite Koondisest, võttis oma kitarri ja läks Siberisse umbes samasse kohta, mis vaid veidi varem oli näinud paljude küüditatud lätlaste surma. Vaid üksikud sõbrad teadsid põhjust: Miervaldis oli kopeerinud Aleksander Solženitseni „Gulagi arhipelaagi“ ja sattunud seetõttu KGB tähelepanu alla. Miervaldis juhtis üle kahekümne aasta Mongoolia lähedal Sajaanide mäestikus ehitustööliste brigaadi. Ent võrreldes nende püüdlikult joonde trimmitud puhta vuugiga seintega, mida võime näha nõukogudeaegsetelt pressifotodelt, näeme siin hüljatud maastikke hädavaeva püsivate hoonetega, mille autorid näivad olevad pigem müüriladujad Solženitseni raamatust „Üks päev Ivan Denissovitši elus“.Kristaps Epners lisab: „Miervaldis oli minu dokumentaalfilmirežissöörist isa Ansis Epnersi sõber. Kadunud isa arhiivi sorteerides avastasin kirjad, mis Miervaldis oli paljude aastate jooksul mu isale saatnud. Ühes neist oli ka kaks habrast Siberi lille: kollane metsik liilia mu isale ja sinine meelespea mulle. Sain oma lille kätte kolmkümmend kaheksa aastat hiljem.“

„Meelespea“ on mõtlik multimeediainstallatsioon, mis räägib kahe inimese suhte sügavalt isikliku loo. See on ka valusate Siberi-mälestuste üldistus, mida jagavad nii lätlased kui ka eestlased.

Meelespea telliti 1. Riia kaasaegse kunsti biennaali (RIBOCA1) näitusele

„Everything Was Forever, Until It Was No More“, kuraator Katerina Gregos. Siinsel näitusel esitletakse teose edasiarendust, mis on loodud spetsiaalselt Tallinna Kunstihoone galerii ruume silmas pidades.