Sumin

Keha ja maastiku harmoonia sarnaneb maastiku ja meelte suhtega. Subbi maalid kujutavad sisemaastikku – harmoonia- ja mälumaailmu, mis määratlevad korra sellisena, nagu tema seda tundis. María Dalbergi filmis „Sumin“ (2018) väljendatakse maastiku mõju meelele keele, luule ja nähtavate piltide kaudu. Kolme ekraaniga installatsioonis istub tegelane merekaldal tumedal basaltrahnul.

Dalberg huvitub meie psühholoogia ja erinevate kohtade ning looduskeskkonna seostest. Looduses jalutades ja luulet esitades analüüsib ta koha mõju oma tegevusele. Tulemusena sulandub pealeloetud tekst loodushäältega ja laseb kuulajal siseneda vaimsetele maastikele või sellesse, mida Dalberg ise nimetab „vaimustruktuurideks“. See tekitab paralleeli Subbi „maalähedase talupojaloogikaga“, mis seob inimkeha ja maastiku tervikuks.

„Sumin“ on seotud Dalbergi kodumaa Islandi oludega: see on selgelt äratuntav vaade konarlike kontuuridega noorele vulkaanilisele meremaastikule. Teose idee aga sündis Galapagose saartel, mis on Islandiga küll geoloogiliselt sarnased, ent kus on sootuks teistsugune mitmekesine taimestik ja loomastik. Tekst loob kahe paiga vahel ühenduse, mõjudes samamoodi rütmiliselt nagu randa uhtuvad lained.