Nazim Ünal Yilmaz

Kooliseinad. Lülid ahelas

2020

„Erosioon kuuvalgel“, 2018

„Lumemehed“, 2018

„Nimeta (Marionett)“, 2018

„Nimeta (Sinine maal väikese hobusega)“, 2020

Olev Subbi, „Vana mõrd“, 1965

Olev Subbi, „Ülo Sepa portree“, 1965

Olev Subbi, „Tee-ehitajad“, 1966

Olev Subbi, „Mees valge hobusega“, 1967

Olev Subbi, „Tüdruk tugitoolis“, 1971

 

Selles saalis on Nazim Ünal Yilmazilt tellitud maaliinstallatsioon. Kunstnik on ühtaegu ka kuraatori rollis. See on otsekui tema ja Olev Subbi paarisnäitus, maalikunstnike kahekõne.

„Kooliseinad“ vihjab harivatele joonistele klassiseintel. Yilmaz võrdleb neid nii maalidega kui ka kunstikoolide pedagoogiliste võtetega. Nii Yilmazi kui ka Subbi jaoks on maalimine olnud uute maailmade loomise ja selle kaudu ka reaalsuse analüüsimise ning paremaks muutmise vahend. „Lülid ahelas“ viitab Subbi rollile näituste korraldajana. Subbi kujundas 2013. aastal näituse „Ühe keti neli lüli: Roode, Põldroos, Subbi ja Pääsuke“, kus vaadeldi Eesti kunsti ajalugu mõjutanud nelja kunstniku arengut.

Ehkki Yilmazi vaatenurk erineb Subbi omast nii geograafiliselt kui ka isiklikult, on nende töödes ja huvides ometi ühisjooni. Näiteks viitavad mõlemad ajaloost tuntud kompositsioonidele ning värvi- ja vormiloogikale. Värv on mõlema loomingus keskne: Yilmazil on kerge värvipimedus, seetõttu on tema maastikud äratuntavalt lilla ja sinaka varjundiga, võrreldes Subbi ootuspäraste roheliste väljade ja kollaste viljapõldudega.

Saali ühel seinal on tööd, kus on keskne hobusemotiiv. Yilmaz täheldab, et Subbi on maalil „Mees valge hobusega“ kujutanud hobust austavalt ja imetlevalt. Looma tarkust väljendav pilk on suunatud otse vaataja poole. Subbi kasutab silmapetet, et paljastada ühe kujutise taga olev teine: viljakoristusaegne maastik kuldse põlluga. Loomi kujutades viitab Yilmaz tänapäeval sageli levinud väärkohtlemisele ja paljastab pidevat ärakasutamist. Vastuseks Subbi teosele eksponeerib ta oma maali „Nimeta (Sinine maal väikese hobusega)“.

Subbi maali looritatus pakub võimalust kujutada paralleelreaalsust. Sama väljendub ka Yilmazi maalidel, kuid queer-vaatepunktist ja moslemiriigis. Ajaloos, aga ka tänapäeva queer-kultuuris on eraldatud looduspiirkondi kasutatud lõbutsemiskohtadena, kus armastajad korraldavad põgusaid keelatud kohtumisi. Loodus on kui puhver ja loor kaitseks ühiskonna valvsa pilgu eest. Ka Subbi asetab oma anonüümsed tegelased taolisse peidetud maailma linnast kaugel.

 

Kooliseinad. Lülid ahelas