Ümber paigutatud naised?

Feministliku kunstniku Tanja Ostojići pikaajalised projektid käsitlevad ideoloogilisi, füüsilisi ja sotsiaalseid piire. Aastatel 2000–2005 otsis ta Euroopa Liidu passi saamiseks endale abikaasat, pannes keerutamata oma interdistsiplinaarse projekti pealkirjaks „Otsin EL-i passiga abikaasat“. Ostojić uurib oma töös sageli nn Euroopa Kindluse biopoliitikat, mis hõlmab vägivalda riigipiiridel, kodanike õiguste piiramist ja sisserändajate soopõhist haavatavust.

Ostojići projekt „Ümber paigutatud naised?“ (alates 2009), kutsub naisi avalikes kohtades kohvritega peatuma ning asju lahti ja kokku pakkima. Perfomance’id toimuvad rändega seotud paikades: raudtee- ja lennujaamades, piiripunktides, metroos, politseijaoskondades, põgenikelaagrites, parkides, vanglates jm. Eri riikide kunstnikud, üliõpilased ja muu taustaga osalejad teevad performance’ites igapäevatoiminguid. Kunstniku sõnul „märgib asjade ümberpaigutamine avalikus kohas sisserändajate, sõja- ja katastroofipõgenike ning maailmas elatise teenimiseks ringi reisivate kunstnike ümberasumise tunnet“. Performance’id osutavad võimu ja haavatavuse suhetele teeloleku ajal ja eriti naisekeha korral, mis on Ostojići projektides korduv teema.

Kaastööd postitatakse fotode, märkmete, lugude või videotena projekti ajaveebi ja kogemusi jagatakse ka avalikel aruteludel. Naisi julgustatakse performance’ites käsitletavaid probleeme ja protsesse tundlikult edasi arendama. Olulisem kui tulemus on performance’i protsess, mida osalejad dokumenteerivad ja arhiveerivad.