Merike Estna
Maalid aastatest 2005 – 2010
2005
Merike Estna 2005. ja 2006. aasta suurte maalide lööv enesekindlus tuleneb noore, silmapaistvalt andeka maalija õigustatud usust iseendasse. Tõenäoliselt ka kunstiakadeemiale eelnenud õpingutest Academia Non Gratas, sealsest jõulise žesti kasutamise kogemusest. Nende efektsete maalide suurus on kuidagi võõristav, Lasnamäe paviljoni koridorides lähedalt nähtav tehniline teostus paljastab oma paratamatu hõreduse. Siiski aitab see mõista unistuslikult siniste „hea tüdruku“ piltide sisulist ebakindlust, kõikumist puhtuse ja määrituse, romantika ja iroonia vahel.
„Tütarlapsest kasvab bitch ehk mis sinuga juhtus, Merike?“1 küsib Margus Tamm, võrreldes kunstniku kunagist süüdimatut lapsemeelsust ja teeselduna näivat pornograafiaga mängimist aastal 2010. Tagasivaates tundub Merike Estna oma loomingule olulise elulise sõnumi otsing sama loogiline kui tema kiiresti muutuvad vormivõimaluste kompimised. Kunstniku püüd mõista oma aega, kuuluda sellesse ja flirtida aja vaimuga, mängib tema kujunemisprotsessi olemuse ka kõrvalseisjale lahtiste kaartidega kätte. Siinsete suurte maalide mitmemõttelist nihestatust on Merike ise kirjeldanud ühe teise üleelusuuruse maali juures väga täpselt kui „võimupositsiooni kandumist vaatajalt aktile“2. Nagu tsiteeritud näites, osutavad ka siinse näituse väikesed maalid 2008. aastast, et see vaataja on noore kunstniku jaoks seksistlik, naist ära kasutav mees.
2 https://arhiiv.err.ee/vaata/paeva-kunstitoo-nude-2-merike-estna/same-series