Nimeta (suur saal)

Paul Kuimet täiendab sageli oma fotograafilisi teoseid installatsiooni elementidega, mis enamasti jäljendavad foto pinnal nähtavaid arhitektuurilisi-geomeetrilisi vorme. Näiteks 2016. aasta teoses „Figure-Ground Study“ täiendab kaht valguskastis eksponeeritud fotot kahe kaarja ukseavaga vorm näituseruumis, mis loob mulje, et vaataja seisab fotodel jäädvustatud klaasfassaadil peegelduva Palazzo della Civiltà Italiana hoone kaarte all.

Sel korral suhestub Kuimeti installatsioon otseselt Tallinna Kunstihoone olulise arhitektuurse elemendi, suure saali katuseaknaga. Laest langev loomulik valgus muudab nähtavaks Kuimeti installatsiooni seintele paigaldatud fotod. Suures saalis jalutades viibime seega justkui valguskasti sees. Sellele viitavad ka nähtavaks jäetud seinakarkassid.

Fotod installatsiooni sees on tehtud maailma botaanikaaedades. Londoni Kristallpalee arhitekt Joseph Paxton oli Ühendkuningriigis tuntud just botaaniku ja paljude kasvuhoonete inseneri-arhitektina. Ingliskeelne sõna exhibit tänapäevases tähenduses tuli kasutusele alles pärast Kristallpalees 1851. aastal toimunud esimest maailmanäitust. Seega polnud Kristallpalee ainult hilisemate kontorihoonete ja ostukeskuste, vaid ka modernse näitusemaja prototüüp, mis tihti kasutas kunstiteoste valgustamiseks eelkõige hajutatud, läbi suure katuseakna saali langevat loomulikku valgust.