Liisa Kruusmägi

Koomiksisari „Teekond“

2023

Eesti talupojad said pärisorjusest vabaks 1816. ja 1819. aasta talurahvaseadustega. See vabadus ei tähendanud aga veel täielikku sõltumatust mõisnikest. Maa jäi endiselt sakslastest mõisnike omandiks. Venemaal aga oli samal ajal palju asutamata piirkondi, mis vajasid hädasti häid põllumehi. Hakkasid levima kuuldused, et Siberis jagatakse maad. Ümberasumisest sai väljapääs majandusliku iseseisvuse saavutamiseks. Väljarännet soosisid ka Venemaa keskvalitsuse korraldatud kampaaniad ja suure Siberi raudtee ehitamine. Sel ajal pakuti rändajatele ka soodustust: raudteel tuli tasuda vaid pool pileti hinnast.

Liisa esivanemad Lena ja Peep Vanker alustasid teekonda Siberisse 1896. või 1897. aastal. See oli sõit tundmatusse, mida saatsid traagilised kaotused ja takistused. Kuudepikkune väsitav reis lõppes 200 kilomeetri kaugusel Barnauli linnast lõuna pool. Keset lagedat steppi mäe veerele jäädi pidama. Mehed asusid ehitama eluasemeid, naised ja lapsed aga läksid tööle Vene küladesse, et teenida talveks toidukraami ja tulevaseks kevadeks seemet.

Näituseruumi seinale maalitud üldistava kaardi eesmärk on luua arusaam ette võetud rännaku ulatusest. Eksponeeritav maal illustreerib Altai Krai piirkonna loodusmaastikku. See oli paik, mida räsisid tugevad tuuled ning kus kõrbekuumad suved vaheldusid karmilt jäiste talvedega. Silmapiiritut stepimaastikku aga raamistasid kauguses jässakad mäetipud.