Valgus I

Õlimaali „Valgus I“ pildipind on jaotatud neljaks ristkülikuks, millest üks on täiesti must ning teistel hõõgub ristkülikute puutepunktist väljapoole salapärane valgus. „Valguse“ sari esindab Sirje Runge loomingus huvitavat loomeperioodi, sest tegemist on ühtede esimeste teostega, kus kunstnik on geomeetrilise abstraktsionismi hüljanud ja pildipinnale lähenenud hoopis minimalistlikumas traditsioonis. Siin ei näe me enam kuulsatele maalisarjadele „Geomeetria“ ja „Ruum“ omaseid kolmnurki, ringe ja ruute. Seetõttu on „Valguse“ sarjas ruumi- ja vormiküsimuste kõrval esiplaanile kerkinud ka aja, valguse ja värvi omad. Runge 1980. aastate loomingut kirjeldataksegi sageli värviprobleemidesse süüviimise perioodina. 1980. aastate jooksul muutuvad tema maalid üha heledamaks ja õrnemaks, niisamuti jätkub ka „Valguse“ sari 1990. aastatel musta pildipinna asemel heledates toonides.