1.

Installatsioon „1.“ ehk „Esimene“ käsitleb sotsiaalset ebavõrdsust, meenutades naissoost teerajajaid, kes on täitnud mitmesuguseid rolle Eesti ajaloos ja ühiskonnas. Postkaardisari kujutab fotosid naistest, kes on läinud Eesti ajalukku esimeste naistena oma ametialal (nt arhitekt) või valdkonnas (nt olümpiavõitja). Naiste tõus erinevatele kohtadele on olnud raske ja hoogustus alles 20. sajandil. Vaatajat kutsutakse võtma postkaart ja saatma see mõnele sõbrale või sugulasele. Postkaart toimib suhtluskanalina, mis oma vanamoodsuses meenutab ühelt poolt soolise ebavõrdsuse pikka ajalugu ja institutsionaliseeritust ning teiselt poolt tähistab jätkuvat suhtlusvajadust, et seda sõnumit levitada. Postkaarte eksponeeritakse kasepuidust riiulil, mis on kontseptuaalselt seotud installatsiooni teemaga. Riiuli materjal, kase liimpuitkilp rõhutab veelgi arhailisust ja institutsionaliseeritust, sest Eesti kultuuris seostub kask naiselikkusega.