Roma mägi

Jaana Kokko filmi lähtepunktiks on vastuolulise Soome-Eesti kirjaniku, ärinaise ja vasakpoolse poliitiku Hella Wuolijoki (1886–1954) mälestused ning töö. Wuolijoki sündis Ella Murrikuna Valgas. Installatsioonis esitatud tekstifragmendid kirjeldavad hetki, mille ta veetis isa aias pärast 1905. aasta revolutsiooni, mil tärkas tema poliitiline aktiivsus. Filmis mõtiskleb kunstnik, milline aed teeb võimalikuks poliitilise ärkamise ja mis jääb alles paika, kust peategelane on juba lahkunud.

Uurides Hella kohalolu tänapäeva Valgas/Valkas Eesti ja Läti piiril, arendab kunstnik paralleelselt erinevaid teemasid, mis juhivad filmi narratiivi. Uurimistöö käigus intervjueeris Kokko naisi, kes elavad paigas, kus Wuolijoki üles kasvas, vesteldes nendega nende igapäevaelust ja tööst. Naiste mainitud romade „kadumine“ naabruskonnast arenes töö käigus eraldi teemaks. Linna servas künkal asuvat ala nimetavad kohalikud Roma mäeks ja vanasti elas seal palju roma peresid. Kui kohalik roma naine Bergitta kirjeldab suguvõsa ränki kaotusi romade genotsiidis natsi okupatsiooni ajal, tuleb selliste kaotuste tähendus eri rühmade jaoks iseäranis selgelt esile.

Filmi teine teema on emaduse ja hoole kogemused. Kuna kunstnikku saatis filmi tegemise ajal sageli tütar Aira, kujunes emadus lahutamatuks osaks mitte üksnes narratiivist, vaid ka jutustamisviisist. Emadus on korduv teema Jaana intervjuudes naistega ning filmis võtab ta enda kanda nii jutustaja kui ka töötava ema rolli, mis on endiselt ebatavaline kombinatsioon. Just sellest positsioonist avab film tundlikult võimalusi ajaloo jutustamiseks, lõimides erinevaid ajastuid ja suhteid ning kaasates ka selle keerukusi.