Vestlused liiva abil

Etenduslikus installatsioonis „Etendades toiminguid VIII. Vaikivad vestlused“ kasutatakse väljendusvahendina kivikestest ja mineraalidest koosnevat teralist materjali – liiva. Kaks inimest suhtlevad, kasutades sõnade asemel liiva, seda lükates, tõmmates, silitades, visates, pühkides ja muul viisil liigutades, et arutleda avaliku ruumi mõne küsimuse üle. Judith Seng on vestlusprotsessi võrrelnud käitumisega turul, kus lõpphind ei ole kindlalt määratud ning müüja ja ostja võivad selle üle pikalt kaubelda. Tavaliselt püüeldakse standardite poole, sest need võimaldavad arutleda asjade üle selgelt, mõistetavalt ja küllap ka etteaimatavalt. Ent nagu kauplemisreeglid võidakse kehtestada kohapeal, ei ole meil ka liiva abil suheldes kindlaid vorme ega tingimusi. Liiv pakub võimaluse kõnet kasutamata proovile panna tavapärane suhtlusviis. „Tunnen, et vaikiv vestlus liiva abil on võimaldanud mul teha midagi, mis kõnet kasutades on kitsendatud, sest meie sõnad on piiratud,“ mõtiskleb Jana Scholz, kes osales tegevuslikus installatsioonis „Etendades toiminguid VII – voolavate meetmete kool“. Enne vestlusalale sisenemist saavad osalejad oma uut „keelt“ liigutuste harjutamise laual proovida ja kokku leppida, kuidas liiva abil väljendada kindlaid žeste, näiteks surudes, vastandudes, puhudes jne.