Vitsake / Sõlmi lahti mu siidpaelad

Kui võtta seisukoht, et kõik, mis on olemas, on loomulik, inimene on ennekõike vaba otsustama ise oma elu ja tegevuste üle ning inimesel on õigus püüelda selle poole, mis teeb teda õnnelikuks, saab selgeks, et see, mida mõistame parasjagu tabuna, ei ole kuidagi looduse poolt ette antud, vaid põhineb ühiskondlikul kokkuleppel. Oma loomingus käsitleb Sarah Nõmm selliste kokkulepete piire, seab küsimuse alla nende fikseerituse ja arutleb nende muutumise võimalikkuse üle. Oma isikust lähtuvalt käsitleb ta eelkõige naise kehaga seotud sotsiaalseid norme. 

Põimides leidmaterjale käsitööga, on Nõmmele omane luua taieseid, mis peegeldavad tabavalt pingeid tabude ja tavade vahel. Tema töödega silmitsi seistes tunnen teatavat kimbatust, ma jään sõna otseses mõttes sõnadega hätta. Ma vaatan tema põimitud käepidemega vitsakimpu ja mattun vaiksete, aga võimsate mälestuste lainetesse. Kananahk ihul, olen ühtaegu poisike ja mees, ühtaegu hoitud ja ohustatud. 

Tabud ja tavad on pidevas vastastikuses liikumises. Seni varjatud tegevus tuleb avalikuks, seni normaalseks peetud tegevus muutub salajaseks. Sarah Nõmme teosed osutavad tabavalt, et ühes magamistoas on võimalik haiget saada mitut moodi: olla allutatud vastu tahtmist või anduda kellegi oodatud võimusesse.