Pildiga

Reti Saksa looming on äärmiselt võluv. Kui peaksin tema pildikeelt kokkuvõtlikult kirjeldama, siis ütleksin nende kohta „kurbade tüdrukute eleegia“. Saksa piltide tegelased on veidi ebamaised ja neid iseloomustab distantseeritus. Teostes peegelduv ebamaisus tekitab tunde, justkui oleks kujutatud tegelased pärit mõnest paralleelmaailmast, kus loogika ja füüsilised piirid on hajunud. Saksa figuurid paistavad hõljuvat ruumis, mis on vaevu tajutav – see on maailm, kus valgus ja vari loovad muinasjutulise meeleolu, kuid see muinasjutt on täis vaikset kurbust. Saksa looming kutsub meid astuma haprasse ruumi, kus tunded on udused ja kerged ning miski ei ole kindel.