Autoportree kaheksast tükist

Hedi Jaansoo on foto- ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu läbiv joon on väikeste argiste hetkede jäädvustamine. Tema ruumiinstallatsioonidega näitustel on mul tihti olnud tunne, et liigun saalis vaiksemalt ja tasem, sest kui teosed sosistavad, siis ei saa näitusesaalist rohmakalt kiirustades läbi joosta. 

Kuigi autoportreelisus kui selline ei ole Jaansoole võõras, mõjub see teos tema loomingus mõnevõrra erinevalt. Kunstnik vaatab meile otsa igasuguse maski või varjamiseta. Sarnaselt Morozovaga on Jaansoo Eheriga võrreldes jõulisem ja toorem. Selle teosega võib samamoodi tõtt vaadata nagu kassid Maie Helmi graafilisel lehel ja mõelda, millal oldi viimati sarnases meeleseisundis. 

Jaansoo mängis kaudselt teemaga, kuidas end maailmale parimast või täpselt paika timmitud küljest esitleda, kui 2017. aastal Eesti kaasaegse kunsti muuseumis ühes Neandertaali Koobaskooli projektis lasi publikul end oma äranägemise järgi grimmeerida ja kostümeerida. Tolles hämaras ruumis andsid kunstnikud võimaluse olla õhtuks keegi teine ja pildistada end uues kuues, kuid kesest mängulusti ei jäänud märkamata näiteks Kim Kardashiani väiksema telliskivi mõõtu fotoraamat „Selfie“, mis, nagu nimigi ütleb, koosnes 21. sajandi ühe mõjukama ilustandardite looja, Kim Kardashiani selfidest. Tugeva meigi abil võib maskeerida end kellekski teiseks, kuid lõppkokkuvõttes ei muuda pealispind seda, mis grimmi all peitub. Kui mõttelise telje ühes otsas on Kardashianite ja nende järgijate pildid, siis selle skaala teises otsas on too toores foto.