Kuraatori eessõna

Rühmanäitus „Elephantine lahkub“ küsib, kuidas võib piirist ühe inimese elus saada joon teise inimese joonistusel. Näitusel eksponeeritavad teosed tõlgendavad ümber inimeste ja kogukondade lugusid sellest, kuidas vabatahtlikult, kogemata või sunniviisiliselt on satutud teisele poole füüsilist, psühholoogilist, poliitilist või sotsiaalset piiri. Teosed ei jutusta mitte ainult teistega toimunud muutuste lugusid, vaid kehastavad oma plastilisel kujul ka muutuse lubadust ennast.

Kõik tööd näitusel ei ole kunstiteosed, mõned on suuremate tööde fragmendid, tootmisprotsessi jäägid, ettevalmistav materjal või isegi kuulujutud. Need ei paku ühtset lugu ega visuaalset ühtsust, rääkimata selgest sõnumist. Vastupidi – nende eklektiline ja polüfooniline kooseksisteerimine viitab haprale ruumile, mille ähmaseid koordinaate iseloomustavad tähenduskaod ja -vead, mis tekivad narratiivi tõlkimisel materiaalsesse vormi ning isikliku tõlkimisel kollektiivseks. Eskapismi poeetika põrkub siin eskapistliku peavoolupoliitikaga.

Näituse pealkirjas on vana maailma müütilisest Elephantine’i saarest saanud rohmakas tegelane nagu elevant, mis on kui probleemi eiramise metafoor. „Elephantine lahkub” ei anna käsku tegutsemiseks ega ole ka konkreetne ese, vaid kujutab endast pigem tähendusloome vearežiimi, kus lähedus kohtub ülima kaugusega.