Karm päike

Pinkidele asetatud kõlaritest kostab Catalog nr 20-s avaldatud tekst „Karm päike“ („Hard Sun“), mille pealkiri on laenatud USA vähetuntud kirjaniku Duncan Smithi nime anagrammist. Smith, kes teeb „Karmis päikeses“ vaid põgusa külalisesinemise, oli Catalog nr 17 fookuses. Lisaks tema elu ja pärandit käsitlevale Lieven Lahaye tekstile „Mulje“ („Impressed“) sisaldab Catalog nr 17 ka Smithi teksti „Kõik tahavad välja paista“ („Everybody Wants Exposure“), mis kommenteerib ameeriklaste armastust meedia ja tähelepanu vastu, võrreldes siniste teksade kulutamist fotode ilmutamisega pimikus. 

Duncan Smith oli üks Ameerikat 1980. ja 1990. aastatel tabanud HIV-epideemia ohvritest. Epideemia mõjutas disproportsionaalselt just vähemkindlustatud ühiskonnaliikmeid, sealhulgas latiinosid, mustanahalisi ja kväärkogukonna liikmeid. Smith on üks paljudest nn kadunud põlvkonna kunstnikest, kes lahkusid meie hulgast oma loomingu tipus, sageli pigem enne võimalikku läbimurret, jättes maha rikka, mitmekülgse, aga vähetuntud loomingulise pärandi. 

Catalog nr 17 on üks väheseid Smithi elu ja loomingut käsitlevaid infoallikaid, valguskiir ühele unustatud ja peaaegu nähtamatuks muutunud arhiivile paljude teiste sarnaste seas. 

„Karm päike“ sisaldab erinevaid fragmente, mis käsitlevad päikest, valgust, nähtavust ja nähtamatust, pleekimist, elektrit ning kuuma. Heliteose juurde kuuluvad erineva päritoluga pleekinud, määritud ja tuhmunud ostutšekid: Itaalia restoranist, Liibanonist, Maxima kauplusest. Need on kaaslaseks kõlaritest kostvale tekstile, eellooks seinal eksponeeritud teosele. Ma muudkui nuhin, otsides erilisi tähendusi nende tšekkide taga. Miks Maxima? Võib-olla lihtsalt selle pärast, et see lebas õigel hetkel Lieveni stuudio aknalaual ja muudkui pleekis ja pleekis.